Valgus paistab mehe palja ülakeha peale, lastes varjudel välja vormida kõik tema lihased. Ta lihtsalt seisab seal, käed kõrval, pilk lakke pööratud. Kostab samme eemalt, kuid need ei puutu temasse ja tema nendesse.
"Tundub juba päris pikk aeg."
Varjudest astub esile naine, blond ja õela naeratusega.
"Seda, kas aeg on pikk või ei ütlen sulle mina. Sinul ei ole siin mingit õigust."
Mees noogutas vaid selle peale ja jätkas rahulikult seismist.
Mingi hetk hakkasid aga tema käed värisema, aina suurema ja suurema amplituudiga.
"Kas nüüd on juba päris pikk aeg möödas?"
"Millest sa kurat aru ei saanud? Ma ütlen kui aeg on pikaks veninud?"
Ja nii see mees sinna jäi.
No comments:
Post a Comment