Kuhjaga luulet
ja klotsidena üksteise otsa laotud sõnu
ei saa iialgi muuta tunnet,
et miskipärast taaskord põrun.
Julgus, mida kunagi endas nii kindlalt kandsin
on kadunud
ja eredast tahtmise-leegist on järel vaid söed
kui järjekordselt põen
iga
saadetud
rea
üle
Hirm, et sa jälle lähed
kui valesti ritta seatud tähed
moodustavad sõnu, mida sa ei taha kuulda.
Pigem võtan vähe, kui liig palju
täielikult sinule andun
ilma sinu teadmata.
No comments:
Post a Comment