Lõhnad kui paradiis,
mis mind ära viis
argi-reaalsuse karmist äratusest
ja äratuskella julmast käratusest.
Esimene pilk su poole
toob naeratuse mu suule.
Sinu hommikune maitse
annab tunde ebamaise.
Vajun sinuga diivanile
endale ma liiga ei tee
Kui järjekordselt
tuled mu sisse.
Olen arutu, kui veel
sind tahaksin.
Kiire pilk kellale,
hästi hellalt veel
üks lonks.
Kohvitassi asetan lauale.
No comments:
Post a Comment