1
(T1 tuleb uksest sisse, lühikestes riietes, pühib õlgadet lund, võtab saapad jalast ja viskab diivanile pikali. Kohvilaua pealt võtab kätte raamatu, sirvib seda, ei loe.)
(Mõne hetke möödudes tuleb samast uksest T2, märkab esimese asjana T1 saapaid ukse juures. Vaatab toas ringi. Pilk leiab ka T1 enda, kes diivanil lamab.)
(Mõne hetke möödudes tuleb samast uksest T2, märkab esimese asjana T1 saapaid ukse juures. Vaatab toas ringi. Pilk leiab ka T1 enda, kes diivanil lamab.)
T2:
Sa oled täna varajane.
T1:
Mmmh.
(T2 võtab samuti saapad jalast, aga mantlit seljast võtmata, läheb kööki. Hakkab asju kilekottidest välja tõstma.)
T2:
Juhtus midagi?
T1:
Mmmh.
(T2 jätab järsku oma tegevuse pooleli. Laseb kilekotil maha kukkuda, kõnnib ukse juurde, teeb selle lahti. Lööb pauguga kinni. Keerab end ringi, hakkab saapaid jalga panema. Üks saabas jalas, kõnnib tagasi kööki, vaatab kilekotti, tagasi ukse juurde, paneb teise saapa ka jalga. Tõmbab ukse lahti, läheb välja.)
(T1 tõstab korra pea, vaatab ukse poole. Paneb raamatu kinni, tõuseb püsti. Kõnnib raamaturiiuli juurde, võtab sealt uue raamatu, istub riiuli kõrvale tugitooli, hakkab lugema)
(T2 tuleb uksest sisse, vihaselt viskab oma mantli nagisse, rapsib saapad jalast. Läheb istub diivanile, käed rinnal risti.)
T1:
Ma teadsin, et sa tagasi tuled.
T2:
Mida?
T1:
Sa käid kogu aeg niimoodi uitamas. Sellepärast ma sulle järgi ei tulnudki.
T2:
Mida iganes.
(T2 kiigutab kärsitult jalga. T1 ei tee seda märkamagi, süvenedes vaid oma raamatusse. T2 köhatab, endiselt ei tule teiselt mingit reaktsiooni. T2 heidab ühe jala üle põlve, siis teise. Ikka ei mingit reaktsiooni. Tõuseb püsti, kaob kööki, tuleb tagasi koos tassiga. Tassis on kohvi. Joob. Joob natukene valjemalt.)
(T1 lõpuks paneb raamatu kinni, asetab selle tugitooli käsitoe peale. Tõuseb, kaob teise tuppa, tuleb mõne hetke pärast tagasi, ülikonda riietatult. Vaatab korraks T2 poole, kehitab õlgu, paneb kingi jalga.)
(T2 vaatab seda. Natukene mossis, aga samas üllatunud. Ta tahaks justkui küsida, et kuhu too läheb, aga ei tee seda.)
(T1 lõpetab teise kingapael sidumise. Pühib midagi kinganina pealt. Tõuseb püsti ja astub uksest välja.)
(T2 hüppab püsti, paneb end kiirelt riidesse, saapad jalga ja mantli selga, veel enne kui mantli kinni saab nööbitud, haarab nagist võtmed ja läheb uksest välja.)
Kostab kuidas uks lukustatakse.
2
(T1 tõstab korra pea, vaatab ukse poole. Paneb raamatu kinni, tõuseb püsti. Kõnnib raamaturiiuli juurde, võtab sealt uue raamatu, istub riiuli kõrvale tugitooli, hakkab lugema)
(T2 tuleb uksest sisse, vihaselt viskab oma mantli nagisse, rapsib saapad jalast. Läheb istub diivanile, käed rinnal risti.)
T1:
Ma teadsin, et sa tagasi tuled.
T2:
Mida?
T1:
Sa käid kogu aeg niimoodi uitamas. Sellepärast ma sulle järgi ei tulnudki.
T2:
Mida iganes.
(T2 kiigutab kärsitult jalga. T1 ei tee seda märkamagi, süvenedes vaid oma raamatusse. T2 köhatab, endiselt ei tule teiselt mingit reaktsiooni. T2 heidab ühe jala üle põlve, siis teise. Ikka ei mingit reaktsiooni. Tõuseb püsti, kaob kööki, tuleb tagasi koos tassiga. Tassis on kohvi. Joob. Joob natukene valjemalt.)
(T1 lõpuks paneb raamatu kinni, asetab selle tugitooli käsitoe peale. Tõuseb, kaob teise tuppa, tuleb mõne hetke pärast tagasi, ülikonda riietatult. Vaatab korraks T2 poole, kehitab õlgu, paneb kingi jalga.)
(T2 vaatab seda. Natukene mossis, aga samas üllatunud. Ta tahaks justkui küsida, et kuhu too läheb, aga ei tee seda.)
(T1 lõpetab teise kingapael sidumise. Pühib midagi kinganina pealt. Tõuseb püsti ja astub uksest välja.)
(T2 hüppab püsti, paneb end kiirelt riidesse, saapad jalga ja mantli selga, veel enne kui mantli kinni saab nööbitud, haarab nagist võtmed ja läheb uksest välja.)
Kostab kuidas uks lukustatakse.
2
(T1 tuleb uksest sisse, lühikestes riietes, pühib õlgadet lund, võtab saapad jalast ja viskab diivanile pikali. Kohvilaua pealt võtab kätte raamatu, sirvib seda, ei loe.)
(Mõne hetke möödudes tuleb samast uksest T2, märkab esimese asjana T1 saapaid ukse juures. Vaatab toas ringi. Pilk leiab ka T1 enda, kes diivanil lamab.)
(Mõne hetke möödudes tuleb samast uksest T2, märkab esimese asjana T1 saapaid ukse juures. Vaatab toas ringi. Pilk leiab ka T1 enda, kes diivanil lamab.)
T2:
Sa oled täna varajane.
T1:
Mmmh.
(T2 võtab samuti saapad jalast, aga mantlit seljast võtmata, läheb kööki. Hakkab asju kilekottidest välja tõstma.)
T2:
Juhtus midagi?
T1:
Mmmh.
(T2 jätab järsku oma tegevuse pooleli. Laseb kilekotil maha kukkuda, kõnnib ukse juurde, teeb selle lahti. Lööb pauguga kinni. Keerab end ringi, hakkab saapaid jalga panema. Üks saabas jalas, kõnnib tagasi kööki, vaatab kilekotti, tagasi ukse juurde, paneb teise saapa ka jalga. Tõmbab ukse lahti, läheb välja.)
(T1 tõstab korra pea, vaatab ukse poole. Paneb raamatu kinni, tõuseb püsti. Kõnnib raamaturiiuli juurde, võtab sealt uue raamatu, istub riiuli kõrvale tugitooli, hakkab lugema. Vaatab ukse poole. Üritab tagasi raamatule keskenduda. Tõuseb, kaob teise tuppa, tuleb mõne hetke pärast tagasi, ülikonda riietatult. Vaatab korraks toas ringi, kehitab õlgu, paneb kingi jalga.)
(Uks läheb lahti. T2 seisab ukse peal. T1 on just teise kingapaela kinni sidunud, pühib midagi kinganina pealt. Tõuseb püsti, naeratab T2-le.)
T1:
Ma teadsin, et sa tagasi tuled.
T2:
Mida?
T1:
Sa käid kogu aeg niimoodi uitamas. Sellepärast ma sulle järgi ei tulnudki.
T2:
Mida iganes.
(T2 jääb ukseavasse seisma. T1 võtab nagist võtmed ja astub uksest välja, lükates T2-te enda ees.)
Kostab kuidas uks lukustatakse.
3
T1:
Ma teadsin, et sa tagasi tuled.
T2:
Mida?
T1:
Sa käid kogu aeg niimoodi uitamas. Sellepärast ma sulle järgi ei tulnudki.
T2:
Mida iganes. Mis sul juhtus?
T1:
Usu mind, mitte midagi.
T2:
Olgu.
(T1 tõuseb püsti, sundides niimoodi ka T2 püsti tõusma. T1 võtab nagist T2 mantli, viskab selle talle, paneb siis ennast riidesse. T2 paneb mantli selga, T1 teeb talle ukse lahti. T2 läheb uksest välja, T1 tema kannul.)
KLÕPS-KLÕPS. Uks lukustatakse.
(T1 tõstab korra pea, vaatab ukse poole. Paneb raamatu kinni, tõuseb püsti. Kõnnib raamaturiiuli juurde, võtab sealt uue raamatu, istub riiuli kõrvale tugitooli, hakkab lugema. Vaatab ukse poole. Üritab tagasi raamatule keskenduda. Tõuseb, kaob teise tuppa, tuleb mõne hetke pärast tagasi, ülikonda riietatult. Vaatab korraks toas ringi, kehitab õlgu, paneb kingi jalga.)
(Uks läheb lahti. T2 seisab ukse peal. T1 on just teise kingapaela kinni sidunud, pühib midagi kinganina pealt. Tõuseb püsti, naeratab T2-le.)
T1:
Ma teadsin, et sa tagasi tuled.
T2:
Mida?
T1:
Sa käid kogu aeg niimoodi uitamas. Sellepärast ma sulle järgi ei tulnudki.
T2:
Mida iganes.
(T2 jääb ukseavasse seisma. T1 võtab nagist võtmed ja astub uksest välja, lükates T2-te enda ees.)
Kostab kuidas uks lukustatakse.
3
(T1 tuleb uksest sisse, lühikestes riietes, pühib õlgadet lund, võtab saapad jalast ja viskab diivanile pikali. Kohvilaua pealt võtab kätte raamatu, sirvib seda, ei loe.)
(Mõne hetke möödudes tuleb samast uksest T2, märkab esimese asjana T1 saapaid ukse juures. Vaatab toas ringi. Pilk leiab ka T1 enda, kes diivanil lamab.)
(Mõne hetke möödudes tuleb samast uksest T2, märkab esimese asjana T1 saapaid ukse juures. Vaatab toas ringi. Pilk leiab ka T1 enda, kes diivanil lamab.)
T2:
Sa oled täna varajane.
T1:
Mmmh.
(T2 võtab samuti saapad jalast, aga mantlit seljast võtmata, läheb kööki. Hakkab asju kilekottidest välja tõstma.)
T2:
Juhtus midagi?
T1:
Mmmh.
(T2 jätab järsku oma tegevuse pooleli. Laseb kilekotil maha kukkuda, kõnnib diivani juurde. Istub kaksiratsa T1 sülle.)
Ma teadsin, et sa tagasi tuled.
T2:
Mida?
T1:
Sa käid kogu aeg niimoodi uitamas. Sellepärast ma sulle järgi ei tulnudki.
T2:
Mida iganes. Mis sul juhtus?
T1:
Usu mind, mitte midagi.
T2:
Olgu.
(T1 tõuseb püsti, sundides niimoodi ka T2 püsti tõusma. T1 võtab nagist T2 mantli, viskab selle talle, paneb siis ennast riidesse. T2 paneb mantli selga, T1 teeb talle ukse lahti. T2 läheb uksest välja, T1 tema kannul.)
KLÕPS-KLÕPS. Uks lukustatakse.
No comments:
Post a Comment