Kas sa ka tead mida sa teinud oled? Kui palju sa teistele maksma oled läinud? Oled sa teadlik sellest palju sa veel oma hinge, tegude ja olemuse eest võlgu oled?
Väga hea. Sest mina ka ei tea.
Väga hea. Sest mina ka ei tea.
Õlu maitseb hea, kas pole nii? Kääritatud kusevesi see lurr mida sa jood. Heh. Kulturnik.
Tõsta oma klaas. Ma ütlesin TÕSTA OMA KLAAS!
Za iskustva!
Tõsta oma klaas. Ma ütlesin TÕSTA OMA KLAAS!
Za iskustva!
Oppaa.
Tegelikult ei ole ma su peale pahane. Sest sa vähemalt tead, et... Jah. Sa vähemalt tead.
"Tõuse ja sära."
Nii ütles ta mulle meie esimesel kohtumisel. Mina küsisin talt vastu, et mis ta nimi on. Selle peale ta ainult naeratas mulle, nagu ma oleksin nalja teinud. Jah. Tõsimeelselt naljakas.
Aga juba ta oli köögis ja keetis kohvi. Või vähemalt nii ma arvasin ja lootsin. Läbi uniste silmade avaldati mulle aga tõde pannkookidest, maasikamoosist, kohvist ja, see on nüüd peamine, peavalu tabletist. Ma ei mõistnud teda selle eest tänada. Ma ei söönud, ma ei joonud. Ma neelasin ainult tabletid alla ning juba sidusingi ma oma saapapaelu.
Ukselink, õrn surve, klõps, uks avaneb.
Tüdruk haaras mult ümber kinni ja sosistas mulle inglise keeles: "You owe me one."
Ma ei mõista tänini tema sõnade päris tähendust.
Nii ütles ta mulle meie esimesel kohtumisel. Mina küsisin talt vastu, et mis ta nimi on. Selle peale ta ainult naeratas mulle, nagu ma oleksin nalja teinud. Jah. Tõsimeelselt naljakas.
Aga juba ta oli köögis ja keetis kohvi. Või vähemalt nii ma arvasin ja lootsin. Läbi uniste silmade avaldati mulle aga tõde pannkookidest, maasikamoosist, kohvist ja, see on nüüd peamine, peavalu tabletist. Ma ei mõistnud teda selle eest tänada. Ma ei söönud, ma ei joonud. Ma neelasin ainult tabletid alla ning juba sidusingi ma oma saapapaelu.
Ukselink, õrn surve, klõps, uks avaneb.
Tüdruk haaras mult ümber kinni ja sosistas mulle inglise keeles: "You owe me one."
Ma ei mõista tänini tema sõnade päris tähendust.
-Georg Mattheus Viltman
No comments:
Post a Comment