Minu mõistus mõtestab ennast ruutjuur Pi korda kaheksakümmend kaks jagatud nulliga läbi. Kas ma lihtsamalt ei oleks saanud öelda? Ei. Sest öelda null või öelda kaks korda null annavad erinevad vastused. Matemaatikud ilmselt praegu kisuvad juukseid ja karjuvad ja peksavad teineteist. Aga minu jaoks on kõik lihtne ja loogiline. Nagu kõik muugi.
Vastikut süljelärakat välja sülitades mõtlen, et kurat peab ikka selle lõikuse ära tegema, aga ikka nagu kunagi ei jõua. Kas ma siis ei saa aru, et ma munad maha pean võtma? Saan. Miks ma ei tee seda? Pi.
Kolm koma üks neli üks viis üheksa kaks kuus viis kolm viis kaheksa üheksa seitse üheksa kolm kaks kolm kaheksa neli kuus....
Välgatus tormipilves ei üllata kedagi, aga selges taevas oleks ta kõigile nagu ime. Ei, see on sama tavaline, isegi tavalisem. Ära kurat üle pinguta. Kui sa võtad sähvatuse pindala, jagad selle diameetri kolmandiku ja raadiuse kolmandiku korrutisega ning liidad Pi üheksateistkümnenda komakoha saad sa sellele vastuse.
Hammusta päeva jalast ja sul on alati aega, sest päev ei jookse enam eest ära.
K
No comments:
Post a Comment