Oja vulises. Tema tee viis üle kivide
ja kändude pisikesse järve keset metsa. Järves oli keegi. Keegi
peale kalade ja pisikeste madude ja muude elukate. Üks naine ujus
seal, täiesti alasti. Vahel jäi ta järves seisma, tõmbas hetkeks
naeratusega hinge ja sukeldus siis uuesti.
Kusagilt puude vahelt kostus kellegi
raske samm, mis ka mõned puuoksad valju raksatusega katki murdis.
Naine järves võpatas ja ujus kaldale, kus ta siis sirgelt püsti
tõusis ja avastas, et tema rätik ja riided on kadunud.
„On see sinu arust naljakas?“
hõikas ta metsale ja sellele kes iganes seal ringi kõndis.
Puude vahelt astus järve äärde
nooremat sorti mees, kerge habemetüügas lõuaall. Tema mustad ja
kergelt krussis juuksed langesid tema õlgadele, millel puhkas muude
asjade hulgas ka tütarlapse rätik.
Sellesama rätiku võttis poiss enda
kätte ja mudis seda mõtlikult, pilk tüdrukule naelutatud.
Ta silmad jooksid tüdruku pruunidelt
märgadelt juustelt, mis tüdruku keha külge kleepusid, alla,
peatudes pikemalt tema keskmisest natuke suurematel rindadel.
„Oled juba küllalt saanud?“ küsis
naine vihaselt, kõndis mehe juurde ja haaras tema käest rätiku
ning kattis end kinni.
„Vabandust, ma ei tahtnud ebaviisaks
olla,“ alustas mees, pöörates nüüd pilgu ära.
„Ah, ära muretse. See meeldiski
mulle,“ vastas naine sellele tugeva irooniaga hääles.
„Päriselt või?“
Naine turtsatas, keeras mehele selja ja
hakkas oma riideid mätaste seast otsima.
Pärast mõnda minutit otsustas ta
lõpuks alla anda. Tüdruk pöördus tagasi mehe poole:
„Kus mu riided on?“
„Kus mu riided on?“
Mees muigas laialt: „Ega ma täiesti
loll ei ole.“
„Mida sa tahad siis minust? Räägi
ruttu!“
„Ainult natukene usaldust.“
Tüdruk vaatas meest mõistmatult. Mees
vaatas oma peaaegu et süsimustade silmadega talle vastu. Tema kulmud
olid natukene allapoole kaardunud, mis tegid tema pilgu nukraks.
Tüdruk ohkas, istus ühele kergelt
sammaldunud kivile maha: „Olgu. Kuulame siis mis sul öelda on.“
„Ainult seda, et... Ma tahanksin sult
andeks paluda. Ja nüüd paluksin ma sind!“
„Mismõttes?“
Mees astus tüdrukule lähemale,
silitas õrnalt ta põske.
Ta suudles tüdrukut.
Tüdruk ei puigelnud vastu.
Ja noh. Ülejäänut vist pole vaja
siia kirja pannagi.
No comments:
Post a Comment